jõudsin just tagasi oma kahepäevaselt talvematkalt ja kõik kohad on valusad samas aga valdavad mind päris head emotsioonid. nüüd siis natuke lähemalt...
Päev enne matka oli meeleolu ärev. muretsesin, et ma ei saa hakkama. põis ka tuikas ja hullumaja. kartsin kohutavalt. ma tean, et tegelikult siuke ette muretsemine on väga vale aga vahepeal ei oska teisiti. ma pole kunagi pidanud matkama talvel metsas ja seal ööbima. kõik on/oli liiga uus. õnneks sain öösel tänu rohule magada ja hommikul tormasin ringi. vaatasin hoolikalt, et midagi maha ei jääks ja üldse. siuke nagu eksami hommik oleks olnud. õde viis mu raudteejaama ja seal tulid juba kõik teised ka peale. Mu kott oli vist võrreldes teistega kerge nii et see oli hea. mingi aeg panime suusad alla ja hakkaski matk pihta. Meil vedas ikka ilmaga. päike paistis ja kõik oli õige. ma sain isegi ühest hullust mäest üles suuskadega, kuigi enamus võttis suusad jalast. suusatada oli mõnus. ma tundsin, et ma jõuan ja tahan. olgugi, et kott oli seljas raske ja tee konarlik. mingi aeg tuli meil jõgi ületada ja helin jäi natuke hätta. pani käna kergelt suuskadega. siis oli väga hästi näha, kuidas üksteist aidati ja töötati kui üks meeskond. just nii pidigi olema. kuskil poole tee peal pidi meie suuskadele buss järgi tulema ja need räätsadega asendama. see värk läks metsa aind, sest see buss tuli sinna üle kahe tunni. ta mingi eksis ära ja noo polnud eriti normal lihtsalt seista ja külmetada. nagu kuigi olin ennast mõnusalt soojaks sõitnud, hakkas ootamisega varbad tundetuks muutuma. lõpus see buss ikkagi tuli ja me saime enda asjad. sõitsime ühe ägedad sõjaväe autoga ka. kõik nagu taga kuudis. off road yeah. siis panime räätsad alla, et laagripaika jõuda. kõik olid selleks ajaks päris läbi juba ja pimenes. laagrisse jõudes hakkasime oksi korjama, lund sulatama ja kaevama. 2 sõjaväe telki panime ka püsti. tegime lõkkel teed ja makarone. konserv polnud kõige parem :D aga noh matkal ei saa pirtsutada. õhtul mingi 10 ajal oli rahvas telkides. me olime gerdaga telgis kus ei magata eriti :D (suva, et gerda mingi 12 ajal magama jäi ) seal hakati jooma veits, kuigi jooki tuli vist puudu. 9 kesi olime telgis. ahi küttis päris kõvasti. magasime kuuseokstel plus madrats ja magamiskott. kõik rääkisid anekdoote ja lihtsalt pervertsusi ja üldse nii segast lihtsalt. mingi aeg mõned vajusid ära veits ja ei rääkinud enam väga. mina ja veel neli inimest jäime ülesse. me rääkisime kõigest. igast isiklikke küsimusi küsitit. lihtsalt liiga hulluks läksid süsteemid ära. palju informatsiooni, fantaasiaid, ja ägedaid lugusid. kõik olid väga avameelsed. nalja sai jõhkralt. mu kursusel käib palju ägedaid inimesi. ausalt. samas rääkisime ka natuke tõsiseid teemasid. kes kuhugi jõuda tahab ja mida selleks teeb. ma kuulasid ja mõtlesin, et fak kui paljusid asju ma pole teinud ega proovinud, kuigi tahaksin saada siukeseid kogemusi ja süsteeeme. ma tahan kõike seda. ma ei taha enda elus millestki ilma jääda...vahepeal panin elusegast ka :D mingi tulin valest kohast telki sisse ja siis midagi ei jaganud ja tulin tagasi välja ja siis läksin õigest uksest...okei ma ei viitsi kõik lihtsalt said haigelt naerda jälle :D krissu vip uks nii öelda. kuue ajal jäime magama ja mingi 8 ärkasin. terve öö hullu juttu ja kena 2 tundi und seega. ärkasin külma peale. prrr.... aga nomh kuidagi sai ära olla ja nagunii pidi 9 üles tulema juba. hommikul panid ka kõik nii villast jälle. haiged pervod olete !! :D kõrval telk oli ka me jutuajamisi hoolega kuulanud ja neil oli suht lõbus vist hommikul ;p kõndides olid kõik kohad kanged ja on ka praegu. hommikul tehti teed ja kisselli ja putru. gerda niisama kallas terve purgi moosi pudru sisse ja siis hermo ütles, et te kristinaga ikka trumpate üksteist üle koguaeg :D mis oli naljakas. ma otsisin enda suusakeppe hommikul veel ;S , mida ma ei leidnudki. tore eksju. ma ei tea kuhu lumme nad küll jäid. kevadel otsima ilselt sinna. edasi hakkasime liikuma tartu poole. ilm oli ilus jälle. kõndisime nii jala kui räätsadega. tõraveres bussile minnes, läks liinibuss poolel teel katki. meile telliti uus buss ja siis läks aega. igast seiklusi ikka... praegu olen niisama kodus ja julmen väss on tegelt. samas ma ei imesta. kaks väga kreisit päeva on selja taga. ma ei tea kas mulle matkamine just meeldima hakkas, aga omad võlud on seal kindlasti. õiget seltskonda on vaja. tegelt oli lahe ja ma sain mõningaid inimesi paremini tundma...nii et jah äkki teinekordki..aga nüüd vaatan kodus ja võõrsil ja puhkan niisama :)
ps. karoli võttis kassi korterisse, Välk on nimi. nunnu kiska on :) kuigi koerad on armsamad ja ägedamad ;p hihi
No comments:
Post a Comment